Kafka

“Hoopis teisiti käis eksekutsioon enne! Juba päev enne hukkamist oli orus rahvast murdu; kõik tulid ainult selleks, et näha; varahommikul ilmus komandant oma daamidega; fanfaarid ajasid kogu laagriplatsi jalule; mina raporteerisin, et kõik on valmis; seltskond – ükski kõrgem ametnik ei tohtinud puududa – kogunes masina ümber; see korvtoolide virn on armetu jäänus tollest ajast. Masin säras äsjasest puhastamisest, peaaegu igaks eksekutsiooniks võtsin ma uued tagavaraosad. Sadade silmade all – kõik pealtvaatajad kuni nende kõrgendikeni seal seisid kikivarvul – pani komandant ise süüdimõistetu äkke alla. See, mida täna tohib teha lihtsoldat, oli tookord minu kui kohtueesistuja ülesanne, mis tegi mulle au. Ja siis algas eksekutsioon! Ükski ebakõla ei häirinud masina tööd. Mõned ei vaadanudki enam, vaid lebasid, silmad kinni, liival; kõik teadsid: nüüd sünnib õiglus! Vaikuses oli kuulda vaid süüdimõistetu ägamist, mida vilt summutas. Praegu ei õnnestu masinal enam süüdimõistetult valjemat ägamist välja pressida, kui vilt lämmatada suudab; tollal aga tilgutasid kirjanõelad söövitavat vedelikku, mida nüüd enam tarvitada ei tohi. Nõnda, ja siis jõudis kätte kuues tund! Oli võimatu rahuldada kõigi palvet, kes tahtsid lähemalt näha. Komandant oma taiplikkuses andis korralduse, et esmajoones tuleb arvestada lapsi; mina igatahes tohtisin oma ameti tõttu alati juures viibida; sageli kükitasin ma seal, nii paremal kui vasakul käel väike laps. Kuidas me kõik tajusime kirgastumise ilmet piinatud näol, kuidas me hoidsime oma palet selle lõpuks saavutatud ja juba mööduva õigluse paistuses! Milline aeg see oli, kamraad!” Ohvitser oli ilmselt unustanud, kes tema ees seisis; ta oli reisijal ümbert kinni võtnud ja pea tema õlale pannud.

F. Kafka, “Karistuskoloonias”

//

Posted in Uncategorized | Tagged , , , , , | Leave a comment

Engels “võltssotsialismist”

… ainult sel juhul, kui tootmisvahendid või ühendusepidamise vahendid on aktsiaseltside poolt teostatavast juhtimisest tõesti üle kasvanud, kui nende riigistamine on järelikult majanduslikult möödapääsmatuks saanud, ainult sel juhul tähendab riigistamine – isegi siis, kui selle viib läbi praegune riik – majanduslikku progressi, uut sammu selle poole, et ühiskond võtaks ise kõik tootlikud jõud oma valdusesse. Kuid viimasel ajal, sestsaadik kui Bismarck riigistamise teele asus, on tekkinud isevärki võltssotsialism, mis kohati on muutunud koguni omapäraseks orjameelseks valmisolekuks kuulutada ilma pikema jututa sotsialistlikuks igasugune tootmisvahendite riigistamine, isegi bismarklik. Kui riiklik tubakamonopol on sotsialism, siis tuleb igatahes ka Napoleon ja Metternich sotsialismi rajajate hulka arvata. Kui Belgia riik üsna tavalistel poliitilistel ja rahanduslikel kaalutlustel asus ise ehitama oma tähtsamaid raudteid ja kui Bismarck ilma mingi majandusliku vajaduseta riigistas Preisimaa tähtsamad raudteeliinid, – lihtsalt selleks, et neid saaks sõja korral paremini kohandada ja ära kasutada ning et raudteeametnikke valitsusele sõnakuulelikuks ning tema poolt hääletavaks karjaks välja koolitada, peamiselt aga selleks, et saada uus parlamendi otsustest sõltumatu sissetulekuallikas, – siis ei olnud need küll mitte mingisugused sotsialistlikud sammud, ei otseselt ega kaudselt, ei teadlikult ega ebateadlikult. Vastasel korral oleksid ju ka kuninglik merekaubanduse ühing, kuninglik portselanimanufaktuur ja isegi roodu rätsepatöökojad sõjaväes sotsialistlikud asutused, või tuleks selleks koguni pidada Friedrich Wilhelm III ajal kolmekümnendail aastail kellegi tarkpea poolt … soovitatud lõbumajade riigistamist.

Fr. Engels, Sotsialismi arenemine utoopiast teaduseks, joonealune märkus

Posted in Uncategorized | Tagged , , , , | Leave a comment

Lenin Kominternis

Mida räägib Crispien terrorist ja vägivallast? Ta ütles, et need on kaks ise asja. Niisugust vahet võib tõenäoliselt teha sotsioloogia õpikus, kuid seda ei tohi teha poliitilises praktikas, eriti Saksamaa oludes. Inimeste vastu, kes käituvad nii nagu saksa ohvitserid Liebknechti ja Rosa Luxemburgi mõrvamisel, inimeste vastu nagu Stinnes ja Krupp, kes ostavad üles ajakirjanduse, – selliste inimeste vastu me oleme sunnitud käiku laskma vägivalla ja terrori. Loomulikult pole tarvis juba ette kuulutada, et me tingimata võtame kasutusele terrori; kui aga saksa ohvitserid ja Kapp’i pooldajad jäävad samasugusteks nagu praegu, kui Krupp ja Stinnes jäävad samasugusteks nagu praegu, siis on terrori kasutuselevõtmine möödapääsmatu. Mitte ainult Kautsky, vaid ka Ledebour ja Crispien räägivad vägivallast ja terrorist täiesti kontrrevolutsioonilises vaimus.

Lenin, Kõne Kommunistlikku Internatsionaali vastuvõtmise tingimuste kohta 30. juulil

(Teosed, 31. köide)

//

Posted in Uncategorized | Tagged , , , , , | Leave a comment